pühapäev, 12. oktoober 2008

Rogain, Laanemetsa

Hooaja maasikas on ikka 8h mõnusat metsajooksu. Sel aastal algas rogain väikese lisaülesandega kell 1:30 öösel. Nimelt tuli lastele pidada improviseeritud loeng teemal: "magamise vajalikkusest enne pikemat spordivõistlust, minevik ja tänapäev". Auditoorium ei tahtnud siiski sel kellaajal materjali omandada ning lihtsam oli magamist jätkata teises toas. Multisportlane ei lase aga vahejuhtumitest ennast häirida ning kohal olime ikka õigel ajal, jagamise ajal. Kaarte jagati terve kotitäis ning õnneks seletati samal ajal nende otstarvet. 2tk plastikul 2tk kõvemal paberil, esmavaatlusel üsna sarnased, eristada aitas rebimistehnika. Osalesime üritusel kahekesi ilma nimisponsorita, seega A-tiimi nime all. Vermole nii pikk jooks ei istu ja meil oluliselt lõbusam kaarti lugeda ja orienteerumist õppida. Xdreamil on minu ülesandeks olnud stardis kaart võimalikult kiiresti kokku lappida ja hoolikalt ära panna, et oleks mida finšis vaadata.

Nooremale lugejale jälle selgituseks, et rogain on see üritus kus mingi kindla aja jooksul, näiteks 8h, tuleb võtta metsast võimalikult palju punkte. Varasematel aastatel me ei saanud veel mõttele hästi pihta ning tegime tugevaid rekordeid omas klassis, kõige vähem punkte läbitud kilomeetrite kohta. Kolmandat aastat osaledes hakkab kujunema miski arusaam raja planeerimisest. Kaardi alumine osa tundus meile vastuvõetavam radade ja teede poolest. Ülemine külg oli küll kenasti tihedalt punkte täis aga kuna me kumbki pole Sixten Sild, ega isegi mitte tema trennis käinud, valisime lihtsama trajektoori. Tagantjärgi tarkusena täiesti õige valik, ehk siis kui meiesugused peavad lisaks jooksmisele ka punkte otsima siis ei saa neid kuigi palju kokku. Teine teooria oli veel, et pikemaid otsi on alguses ehk kergem joosta ja pärast metsa vahel läheb niikuinii kõndimiseks üle. Aeglasema tempoga tuleb punktide otsimine paremini välja.

Me lugesime kokku kilomeetreid ning plaanisime teekonna kuni punktini 45, ehk et seal vaatab mis seis on ja kas otse koju või mingi väiksema aasaga. Sealt edasi oli aega 2,5h aga plaani ei suutnud kokku kirjutada, kõik ringid tundusid ühtmoodi viletsad ja ühesuguse punktisummaga. Nii me seal istusime ja joonistasime. Muide, kes vahepeal inglisekeelset legendi jälgis, siis punk 45 oli nimega "depressioon". Saime siiski oma jaoks plaani kokku, liikusime tagasi punkti 32 ja sealt lähemad punktid kuni finšini. Aega jäi küll lõpus üle rohkem kui 20min aga selle aja sisse ei oleks osanud planeerida ühtki punkti rohkem. Muidugi kui me oleks teadnud, et Soosambla B koondis korjab meist 1 silma rohkem, oleks ehk juba esimesed sammud kiiremini teinud.

Ega igat punkti eraldi kommenteerida ju ei jõua aga oma kogemusi saime siiski. Näiteks punkti 26 kobistasime koos Soome vanaprouadega päris hulga aega. Legendiks oli jälle "depressioon". Loo moraal: ära alahinda väikese numbriga punkte ja loe hoolega legendi. Nr5 algavad punktid oild seevastu küll kaugel aga lihtsalt leitavad. Moraal: suuri punkte ei pea kartma kui jalad kannavad. Nr 59 oleks võinud olla ju vaatetorni tipus, kes krt sinna Lätti enam satub, oleks saand ka korra vaadet nautida. Aga ilma punktita küll motivatsiooni sinna ronida ei olnud.

Rohkem nagu tarkusi ei kogunudki, peale teadmise, et ka kaheksandal tunnil võib edukalt joosta kui varem on valitud optimaalne tempo.

Kokku liikusime 49,2km (popp rogaini programm näitab distantsiks 36,5km, huvitav oleks teada mis see suhe teistel on), kulutasime kahe peale u 15000 kcal (co2 emissioon 24g/km), kütusena tarbisime geele ja batoone u 3000 kcal jagu, ülejäänu arvestasime ringi õlledeks, mida on võimalik õhtul tarbida. Võileibu ja banaane meil ei ole kombeks kaasa vedada, ikka puhtalt kontsentreeritud kalorid ja vesi.

Vaikimisi lootsime kohta 100 hulka, see sai küll kuhjaga täis, koht 58. Järgmiseks aastaks on lihtne plaani teha, 100 punkti vaja kokku korjata. Ja ongi esimene 8h treening uue hooaja ettevalmistuses tehtud nigu niuhti. Peki Tiidule infoks, et järgmise hooaja eelarves on esireal uued sokid ja enam ei pea meie koledaid paljaid jalgu nägema.

esmaspäev, 6. oktoober 2008

Viitna? (Kõrvemaa) xdream - veel üks rattamaraton

Viitnaga oli jälle samapalju tegu kui Kärstnas Karksi-Nuiaga.

Väike eellugu.

Ettevalmistustsükkel oli tõsine, vorm lihviti peeneks. Testvõistluste hulka kuulus näiteks Eesti Meistrivõistlused poolmaratonis, see kõlab ju oluliselt paremini kui lihtsalt "Sügisjooks", ning Tartu Rattamaraton. Järgmine aasta on sel ka hoopis kõlavam nimi: Euroopa Meistrivõistlused Maastikuratastele. Jooksuvõistlus näitas, et 21km on võimalik joosta, rattamaratonil tõestasime, et 90km on võimalik rattaga läbida. Tulemuseks mõlemal üritusel veelgi parem enesetunne ja eriliselt hea vorm.

Pärast Tartut ning Aivo ratta purunemist andis võistkonna tehnikadirektor karmi käsu kogu varustus kriitiliselt üle vaadat ning vajalikud parandused sisse viia. Selleks võeti vastu ka lisaeelarve. Järgmisel aastal saadav toetus alaliidult sõltub ju eelkõige ikka kohast edetabelis, seega on viimase osavõistluse koht oluline. Teoreetilised võimalused näitasid variante 2-7 kohani.

Stardis selgus, et kõik konkureerivad võistkonnad olid majandussurutisele vaatamata suutnud eelarvet ikka kõvast suurendada ning rääkimata varustusest viimasele etapile ka ässadest asendusliikmed starti tuua. AT Spordis Viivi uue kaardilugejana, Arealil Ott tugeva vedurina, isegi Maratonspordis oli uus noor "väle põder". Kõik lootused pandi viimasele etapile.

Ette rutates võib öelda, et meil läks aiataha nii viimane võistlus kui koht esikuues üldarvestuses. Ehk siis see kõige halvem variant võimalikest saigi teoks.

Aga võistluse käigust.

Tuim krossijooks põhjas pulsiga ei ole meie kõige kõvem osa ning stardis sai seega ettepoole imelike numbritega tegelasi, siiski ei olnud positsioon üldse mitte halb, ca 15 saime kanuu vette ja liikuma. Natuke andis kaasa ka stardieelne tutvumine "keelualaga". Esimeses punktis sai ainult jalad märjaks, teise sai juba ujuda. Valik oleks olnud ka kanuu üle tassida ja kuiva jalaga punkt tuua aga aega oleks läinud kõvasti rohkem. Edasi liikus päris hästi ja rohkem ujuma ei pidanud. Kuigi vahepeal kühveldas meist mööda veel mitu paati, olime kanuust väljudes 9 kohal.

Lisaülesanne läks kõvasti puusse, pärast kühveldamist ja kanuu mäkke tirimist tundus see kaalumise komplekt justkui sulgkerge. Ise oleks veel vähem pakkunud, Verms pakkus küll natuke rohkem aga 5m trahvi tuli. Selline trahv võtab motivatsiooni maha kui lihtsalt seistes pead vaatama kuidas tekib järjekord ja mõni tagantpoolt tulija läheb jälle ette. Pigem eelistaks lihtsalt ootamisele trahviringe(kui pea ei jaga siis peavad jalad jagama). Lisaks olin vähemalt mina kanuust tulles läbimärg ja 5 m seismist ei mõjunud ka edasisele tempole soodsalt.

Rattaetapil tegime endale arusaamatuid valikuid. Kui enamasti on me eeliseks olnud ringi mööda häid teid kihutamine siis nüüd otsustasime otse minna ja hävisime korralikult. Lisaks veel üks väike apsakas ja vahetusalasse jõudes olime suure pundi selja taga kus hüppenööriga hüppamisest kulus kauem aega selle ootamisele.

Edasi ei teagi mis siis juhtus... järved jaotati suuruse järgi ning võtsime kõik punktid ja hakkasime liikuma rattaga lõpu poole... kui avastasime, et ühe järve ääres veel käimata. Arvutasime kiiresti võimalikke trahve, võtsime siiski ka viimase punkti, kuid õnnetuseks ei olnud see ka kõige väiksem järv, ehk oleksime pidanud võtma uuesti ka juba võetud kõige väiksema järve ääres asuva punkti. Trahviks ikka 45min. Sellisteks puhkudeks on korraldajad soovitusliku varustuse hulka pannud jupi nööri, halastuseks või nii. Meil polnd sedagi kaasas ja tuli häbi nägu ees edasi sõita.

Arvestades, et nüüd oli motivatsioon täiesti kadunud ja põhjust nagu pingutamiseks väga polnudki, läks rattaetapp tagantjärgi üllatuseks veel päris hästi, 6. aeg ning kaotus laudteel kihutanud Arealile ainult 5min. Teada tuntud Soosambla rongist isegi mõned sekundid kiiremini. Protokollis see muidugi midagi ei pakkunud sest 45min trahvi teeb oma töö.

Kokkuvõtvalt kõige igavam etapp sel aastal. Kuigi konkurentsitult kõige huvitavam kanuuetapp ( mitte ainult hea loodusliku eeldusega aga ka rajavalikuga, kas teha end märjaks või tassida kanuud). Ajaliselt olematu jooksurada, mis sisaldas küll mõttetööd aga mitte orienteerumist. Ja muidugi (viimane) rattarada mille läbimiseks oli ehk 3 varianti max 5min eduga tunni kohta. Kriitika tuleb küll lihtsamalt enda ebaõnnestumise järel aga nii see asi tundus olevat.

Uue hooaja kohta ei taha veel mitte miskit öelda. Pärast rasket ja pikka hooaega lubab kogu tiim endale sel aastal 4 päeva puhkust, et motivatsioonikriisist üle saada. Ettevalmistus uueks hooajaks algab nii või teisiti. Vormi pealt otsustame, kas õpime kevadeks rulluisutamise ja köiel laskumise ka selgeks. A-rajal pidi ingleid ka nägema palju sagedamini kui B-raja eesotsas tirides.